You are here: Home > PROJECTS

PROJECTS

Sihtfinantseerimine

Projekt SF0422101s02 Interaktsioonid veisekasvatuses - loomade heaolu, tervislik seisund, piima kvaliteet ja keskkond.
2002-2006, Imbi Veermäe

Teema raames käsitletakse pidamiskeskkonna mõju lüpsikarjale ja toodangule ning veisekasvatuse ja väliskeskkonna vahelisi seoseid. Teema on jaotatud kaheks alateemaks: pidamis- ja väliskeskkond. 1. alateema raames uuritakse lüpsikarja heaolu, käitumise, tervise ja piima kvaliteedi vahelisi seoseid sõltuvalt pidamistingimustest (lõas-, vabapidamine; külmlaudad). Heaolu uurimisel keskendutakse termokomfordi problemaatikale, terviseuuringutes riskifaktorite selgitamisele ja piima kvaliteedile. Töö sooritatakse baasuuringute, monitooringu ja rakenduslikul tasemel. 2. alateema käsitleb veisekasvatust kui saasteallikat ja riskifaktorit ümbritsevale loodusele, eriti põhjaveele. Uuritakse lämmastiku, fosfori ja kaaliumi kadusid looma, hoone ja sõnnikuhoidla taseme! erinevate toodangutasemete, vanuserühmade ja pidamistehnoloogiate lõikes ning orgaanilise väetise optimaalset kasutamist taimekasvatuses. Koostatakse vastavad normatiivid lähtudes Euroopa Liidu nõukogu direktiivi (91/676/EEC) nõuetest.

Projekt SF0170165s08 Veiste tervise ja heaolu uurimine täppispidamise aspektist.
2008-2013, Toivo Järvis

Eesmärk on pidamiskeskkonna ja lehma reaktsioonide seire põhimõtete väljatöötamine lehmade heaolu- ja tervisekontrolliks ning kogutavate andmete analüüsi põhjal matemaatiliste mudelite loomine (pidamiskeskkonna, multifaktoriaalsete ja parasitaarhaiguste riskide ja negatiivse energiabilansi (NEB) mudelid; jalaseisundi ja udaratervise mudel) täppispidamisel kasutatavate algoritmide jaoks. Luuakse pidamiskeskkonna ning looma füsioloogiliste näitajate seire ja analüüsi süsteem ning matemaatilised mudelid nende näitajate kui heaolu ja tervise riskitegurite mõjude kirjeldamiseks. Leitakse NEB kui tervise ja sigimise riskiteguri kirjeldamiseks sobivaim kaudsete biomarkerite kombinatsioon ja luuakse matemaatiline mudel. Veiste tervise parasitaarsete riskifaktorite andmebaasi alusel luuakse matemaatilised mudelid ja optimeeritakse parasitooside tõrjet. Luuakse jalgade (kaalude ja kvasipiesoelektrilise mati baasil) ja udara (lüpsiplatsil kogutavate andmete baasil) tervise seiresüsteemid.

ETF grandid

ETF grant 5742 Lüpsilehmade haiguste panoraami ja riskitegurite uurimine vabapidamisel.
2004-2007, Jaan Praks

Projekt on grantide 1985 ja 4109 jätkuks ja edasiarenduseks. Eelnevate uurimistöödega on töötatud välja piimakarja tervise seiresüsteemi printsiibid, loodud andmebaasid lüpsikarjade haiguste ja pidamistingimuste kohta ning matemaatilise analüüsi metoodika ja mudelid riskitegurite väljaselgitamiseks, nende olulisuse ja koosmõju selgitamiseks ning toimeastaku määramiseks lüpsilehmade haigestumises. Väljatöötatud metoodikat rakendati põhiliselt lõaspidamisega lautades. Esitatavas projektis kavandatakse lüpsilehmade haiguste panoraami ja keskkonna erinevate abiootiliste ja biootiliste tegurite kui haiguste riskitegurite uurimist vabapidamisel. Käesoleval ajal on kogu maailmas suund lüpsikarjade suurenemisele ning vabapidamise ulatuslikumale rakendamisele. Arvestades sõlmitud kokkuleppeid uuringute läbiviimiseks 2002.a ekspluatatsiooni võetud kolmes erineva pidamistehnoloogiaga suurfarmis ning mitmes väiksemas külmlaudas, on olemas head võimalused keskkonnariskitegurite uurimiseks vabapidamisel. Saadavad tulemused pakuvad huvi nii Balti- kui Põhjamaade .teadlastele ja riiklikele lüpsilehmade haiguste seiret läbiviivatele asutustele. Planeeritava uurimisprojekti oodatavad tulemused oleksid alljärgnevad: 1) selgitatakse välja lüpsilehmade haiguste panoraam vabapidamisel; 2) täiendatakse metoodikat riskitegurite toimeastaku (hierarhia) määramiseks; 3) selgitatakse välja ja reastatakse lüpsikarja keskkonnariskitegurid erinevate tehnoloogiatega vabapidamisel; 4) hinnatakse erinevaid vabapidamise tehnoloogiaid, võttes esmajoones aluseks loomade heaolu karjas; 5) töötatakse välja abinõude plaanid vabapidamisel karjade tervise parandamiseks.

ETF grant 5741 Haiguste kliiniliste tunnuste automaatregistreerimise ja -töötluse võimaluste uurimine lüpsilehmade vabapidamisel - jäseme- ja hingamiselundite näitel
2004-2007, V. Poikalainen

Käesoleva granditaotlusega alustatakse lehmade elundkondade haigestumist iseloomustavate kliiniliste tunnuste automaatregistreerimise ja -analüüsi võimaluste uurimist. Keskendutakse eelkõige jalahaigustele, mis on üheks oluliseks haigusrühmaks vabapidamisel ning hingamiselunditele, mida iseloomustavad füsioloogilised parameetrid alluvad raskesti automaatsele andmehõivele ja töötlusele. Uurimus arendab edasi lehmade tervisekontrolli problemaatikat ning on aluseks rakenduslike süsteemide loomisele lehmade jäsemete ja hingamiselundite haiguste kliiniliste tunnuste automaatseks avastamiseks. Värskeima erialase kirjanduse põhjal koostatakse detailne tööplaan katseaparatuuri komplekteerimiseks. Koostööpartnerite abiga komplekteeritakse jäsemete erisurve ja nahapinna liikumisi registreerivad mõõtesüsteemid töötamiseks katselautades. Mõõtesüsteemid aprobeeritakse ning viiakse läbi saadud tulemuste analüüs süsteemide funktsionaalsuse ja rakendusvõimaluste kohta. Katselautades alustatakse jalgade erisurve määramist tervetel lehmadel ning registreeritavad signaalid seostatakse loomade käitumisega. Luuakse ja aprobeeritakse metoodikad lehmade individuaalsete toodangu- ja terviseandmete seireks katselautades. Katsealautades uuritakse loomade üldist heaolu, rakendades vastavat indekseerimissüsteemi.

ETF7518 Lüpsilehmade kõnnimustri automaatse analüüsi uurimine jalahaiguste varajaseks diagnoosimiseks.
2008-2011, Väino Poikalainen

Käesoleva projekti raames uuritakse võimalusi lehmade kõnni automaatseks registreerimiseks ja analüüsiks. Töö eesmärgiks on lehmade jalahaiguste (mis on vabapidamisel oluliseks probleemiks) varase avastamise automaatsüsteemi aluste väljatöötamine kõnnimustri alusel. Põhiuuringud sooritatakse tuginedes kahele automaatsele andmehõivesüsteemile. Üks neist registreerib survele reageerivate anduritega varustatud mati signaale lehma ülekõnni käigus. Saadavad signaalid töödeldakse kõndi iseloomustavateks parameetriteks. Teise andmehõivesüsteemiga salvestatakse lehma liikumine ja kehaasend video- ja fotograafiliselt. Video- ja fotograafilised salvestised töödeldakse vastavate pilditöötlusprogrammide abil ette kõnnimustri ja kehaasendit iseloomustavateks paramaatriteks. Kummagi andmehõive süsteemi abil registreeritud ja eeltöödeldud andmetest formeeritakse spetsiifilised indeksid, mis on aluseks kõnnimustri ja kehaasendi matemaatilisel kirjeldamisel. Leitakse seosed nende indeksite, visuaalselt määratud lonkeastme ja veterinaarselt diagnoositud haigusrühmade vahel. Uuringu lõppfaasis luuakse matemaatilised mudelid vabapidamisel olevate lehmade lonkeastme ja jalahaiguste automaatseks määramiseks. Uurimistööks vajalikud andmehõive ja -töötluse süsteemid luuakse koostöös Helsingi Ülikooli Agrotehnoloogia osakonna ning Leuveni Katoliikliku Ülikooli Biosüsteemide osakonnaga. Uurimistööga seotud katsed viiakse läbi Eesti suurtes vabapidamisega külmlautades. Samades lautades sooritatakse kogu uurimisperioodi vältel ka lehmade heaolu, haiguste, piimatoodangu ja -kvaliteedi seiret ning määratakse nende näitajate vahelised seosed. Uurimistöö tulemused on juurutatavad vabapidamisel olevate lehmade jalahaiguste varajase avastamise automaatsüsteemides.

ETF6053 Lehmade heaolu automaatse hindamise võimaluste uurimine.
2005-2008, Imbi Veermäe

Uurimuse põhieesmärgid ja tööhüpoteesid 1. Lüpsikarja vabapidamisel heaolu indikaatoritena kasutatavate parameetrite automaatse kaugseire ja analüüsi baasmeetodite väljatöötamine 2. Heaolu automaatse monitooringu metodoloogilise baasi loomine 3. Automaatse seiresüsteemi väljatöötamine ja aprobeerimine 4. Veiselauda spetsiaalsete heaoluindikaatoritega täiendatud soojusvahetusmudeli väljatöötamine, simuleerimine ja analüüs 5. Vabapidamislauda mikrokliimat mõjutavate olulisemate faktorite väljaselgitamine 6. Lehmade heaolu hindamine vabapidamislautades sobiva heaoluindeksi abil 7. Veiste käitumise ja heaolu uurimine vabapidamistehnoloogiaga suurlautades (kohanemine vabapidamisega, käitumismustrite kujunemine vastavalt aastaajale, grupi suurusele ja lauda töörežiimile, sotsiaalne stress karjas jne). 8. Automaatse andmehõive ja heaolu hindamise tulemuste võrdlev analüüs

Teadus- ja arendustöö lepingud Eesti partneriga

8-2/T7052VLVL Eesti Põllumajandusministeerium. Veiste jalahaiguste automaatse seiresüsteemi väljatöötamine.
2008-2011, Väino Poikalainen

Euroopa Liidu poolt finantseeritavad projektid

  • INTERROBO (finantseeritakse Interreg III A programmist). 2003-2005. Projekti peapartneriks on Helsingi Ülikooli Maa- ja kodumajanduse kateeder. Projekti partnerid on Helsingi Ülikooli Loomaarstiteaduskond, Suitia katsetalu ning Maa- ja toidumajanduse uurimiskeskuse Maamajandustehnoloogia osakond (MTT/VAKOLA) ja Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduteaduse osakond.
  • Interreg IIIA projekt Ecostall „Külmade vabapidamislautade funktsionaalsus ja ökoloogilisus“ 2005 – 2007 T. Kivinen (Soome), V. Poikalainen (Eesti poolne juht). Partnerid: Soome Maa- ja toidumajanduse uurimiskeskuse Maamajandustehnoloogia osakond (MTT/VAKOLA), Helsingi Ülikooli Agrotehnoloogia osakond.
  • Leonard da Vinci WELFOOD Kvaliteedi kindlustamise edendamine loomade heaolu, keskkonna, toidu kvaliteedi õpingutes. 2004-2007. Prof. Endre Szücs (Ungari) prof. J Praks (Eesti poolne juht). Partnerid: Belgia Katoliiklik Ülikool, Zootehnika keskus; Ungari Szent István Ülikool,Põllumajandus- ja keskkonnateaduste teaduskond; Kreeka Rahvuslik põllumajanduse Teadusuuringute Sihtasutus, Loomakasvatuse teadusuuringute instituut; Poola Teaduste Akadeemia, Geneetika ja loomade aretuse instituut.
Five Freedoms
  1. Freedom from Hunger and Thirst.
  2. Freedom from Discomfort.
  3. Freedom from Pain, Injury or Disease.
  4. Freedom to Express Normal Behaviour.
  5. Freedom from Fear and Distress.
Print View Sitemap Eesti
Last update: April 28, 2014, 12:33